Paljud inimesed kasutavad solaariume aastaringseks päevituseks, kuid oluline küsimus on, kas solaariumid on nahale kahjulikud. Nagu igal iluprotseduuril, mis hõlmab ultraviolettkiirgusega (UV) kokkupuudet, on ka solaariumil nii kosmeetilised eelised kui ka võimalikud kõrvalmõjud. Riskide ja nende vähendamise viiside tundmine aitab teil teha teadlikumaid otsuseid siseruumides päevitamise kohta.
Üks peamisi põhjuseid, miks inimesed solaariume kasutavad, on kiire ja ühtlase päevituse saavutamine. Solaariumid kasutavad naha melaniini tootmise stimuleerimiseks UVA- ja mõnikord ka UVB-kiirgust. Melaniin on pigment, mis põhjustab naha tumenemist. UV-kiirgus mõjutab nahka aga ka muul viisil, mistõttu võivad ebaõige päevitamise korral tekkida kõrvaltoimed.
Solaariumi kõige vahetum kõrvalmõju on ülemäärane solaariumis viibimine, mis võib põhjustada põletusi. Solaariumipõletused on sarnased päikesepõletusega ning võivad põhjustada punetust, valu ja naha koorumist. See juhtub tavaliselt siis, kui keegi viibib solaariumis liiga kaua või päevitab liiga sageli, andmata nahale piisavalt aega taastumiseks.
Teine levinud probleem on ebaühtlane naha tekstuur ja kuivus. UV-kiirgus võib vähendada naha elastsust ja niiskustaset. Aja jooksul võib see muuta naha karedaks, kuivaks ja vähem siledaks. Seetõttu on naha niisutamine väga oluline inimestele, kes regulaarselt solaariume kasutavad.
Enneaegne vananemine on üks enim arutatud solaariumitega seotud riske. UVA-kiired tungivad sügavale nahka ja võivad kiirendada kollageeni lagunemist. See võib põhjustada kortse, peeneid jooni ja naha pinguldumist. Inimesed, kes päevitavad sageli aastate jooksul, märkavad vananemismärke varem kui need, kes solaariume ei kasuta.
Solaariumid võivad inimestele nahatüübist olenevalt erinevalt mõjuda. Heleda nahaga inimestel tekivad tõenäolisemalt põletused ja ärritus, tumedama nahaga inimestel aga solaariumi liigse kasutamise korral hüperpigmentatsioon või ebaühtlane päevitus. Oma nahatüübi mõistmine ja päevitamisaja vastavalt kohandamine on väga oluline.
Samuti on mõned vähemtuntud kõrvaltoimed, näiteks silmade tundlikkus, naha dehüdratsioon ja tätoveeringute kiirem tuhmumine UV-kiirguse tõttu. Huuled on veel üks tundlik piirkond, mis võib muutuda kuivaks või kahjustuda, kui neid solaariumi ajal ei kaitsta.
Vaatamata neile riskidele on paljud solaariumide kõrvaltoimed seotud pigem ülekasutamisega kui juhusliku kasutamisega. Nõuetekohaste päevitusjuhiste järgimine võib nahakahjustuste ohtu oluliselt vähendada. Näiteks peaksid algajad alustama lühikeste seanssidega, tavaliselt umbes 5–7 minutit, ja suurendama seansi aega järk-järgult, kui nende nahk moodustab baaspruunistuse. Samuti on soovitatav piirata solaariumiseansse mõne korraga nädalas, mitte päevitada iga päev.
Siseruumides solaariumis kasutatavate kreemide kasutamine, piisava vee joomine ja niisutamine pärast iga päevitamist aitavad hoida nahka tervena ning vähendada kuivust ja koorumist. Kaitseprillide kandmine ja tundlike piirkondade, näiteks näo, huulte ja tätoveeringute kaitsmine võivad samuti vähendada solaariumidega seotud riske.
Kokkuvõttes võivad solaariumidel olla kõrvaltoimed, nagu põletused, kuiv nahk, enneaegne vananemine, ebaühtlane pigmentatsioon ja nahaärritus, eriti liiga sagedase või pika kasutuskorra korral. Vastutustundlik päevitamine, õige nahahooldus ja kontrollitud päevitamine aitavad aga neid riske vähendada ja hoida päevitamise ajal nahka tervemana.
